Tehingud äriomandiga käivad käsikäes ettevõtte hindamisega. Ettevõtte hindamist tellitakse valdavalt kahel ajendil. Formaalset hindamist soovitakse juhul, kui on vaja niinimetatud numbrit iseendale teada või lepingusse kirjutada. Teisel juhul vajatakse hindamist, kui saadud numbrit kasutatakse mõne reaalse tehingu läbiviimiseks. Sel puhul on tegemist indikatiivse hindamisega.
Formaalne hindamine on sisetehingute või iseenda tarbeks. Ettevõttega seotud isikutel on mõne formaalse toimingu kinnitamiseks, testimiseks, võrdlemiseks vaja eksperdi või kõrvalseisja arvamust objekti väärtuse kohta. Formaalne hindamine ongi teiste sõnadega väärtuse määramine. Tüüpilisemad olukorrad siin on: aktsionäride omavahelised ringimängimised või vaidlused; vähemusaktsionäride väljaost; töötajate motivatsiooniskeemide või pensioniplaanide koostamine; grupisisesed väärtuse määrangud (kontserni auditeerimisel); pärandused; perekondlikud varaga seotud toimingud (omaniku surm, lahutus); tagatiste seadmised; ka selleks, et endal on huvitav teada või on vaja hinnata äriomandi väärtust isiklikus rahakotis (kõrvalseisja arvamus). Siinkohal tasub tähele panna, et auditeerimine ja äriplaanides kasutatavad arvutused ei ole hindamine. Kuid mõlemal juhul võib tegelikku hindamist vaja minna, kui on tarvis toimingutele (auditeerimisele või äriplaani koostamisele) kommertsväärtuslikku sisu anda.
Indikatiivsed hinnangud peaksid andma tellijale või tehingu osapooltele aimu äriomandi võimalikust „tegelikust“ hinnast ehk turuväärtusest. Indikatiivsed hinnangud ongi võimaliku hinna leidmised. Tüüpilisemad olukorrad: M&A tehingud – ost, müük; MBI; ühinemised, jagunemised; finantseerimised, investeeringute kaasamised; uute aktsionäride kaasamised; aktsiakapitali muutmised. Kõik need tehingud, mida tehakse ettevõttest väljapoole, võõraid kaasates ja avatud turul.